News ma SocietyNatura

Arafura Sami mea? Faamatalaga, foliga

I lenei mataupu, e mafai ona e aoao e uiga i se tasi o le sami e silisili ona taua o le Vasa Initia, lea na avea ma aiga e toetoe lava a lona tolu o le tuuina atu i le fauna ma Flora sami. O se konetineta sami otooto o le sami.

O iinei e mafai ona e maua ai faamatalaga e uiga i mea o le Sami Arafura, lea o ia. Ae muamua uma puupuu tuuina atu le Sami Vasa.

sami Initia Vasa: a faamatalaga puupuu

I luma o se vaaiga vavalalata i le Sami Arafura, vaai i ni nai o le sami.

1) I le itu i matu, o le sami o le Sami Andaman, noatia i luga o le itu i sasae penisula o Indochina, mai le itu i sisifo - le Islands Andaman, ma mai le itu i saute - le motu o Sumatra. 605000 sq. km - o se nofoaga ma se loloto averesi - 1043 m, ma le nofoaga sili ona loloto - i siomia 4507 m.

2) O le o loo tu Sami Arapi i le sone i matu o le vasa i le va o le peninsulas 2: o le subcontinent Initia ma le Arapi. Eria - 3.8 miliona sq. kilomita, le loloto averesi - 2734 m, ma le tapulaa maualuga - 4652 mita.

3) faaloaloa Sami Ulaula i luga o le nuu o Aikupito, matafaga o Sudan, o Isaraelu, Saudi Arapi, Jordan, Djibouti ma nuu o Yemen. O lona nofoaga - 450 afe sikuea mita. kilomita, 437 mita - i le loloto averesi. O le sami e sili ona māi i le lalolagi.

4) i le pito o le sami, o lo oi le va o le talafatai (saute sisifo), o le subcontinent Initia, ma le motu Laccadive o Maldives Laccadive Sami, faatasi ai ma se nofoaga - 786 afe sikuea mita. kilomita, le loloto averesi - 1929 m.

5) o le tuueseeseina Sami Timor i-Leste mai Ausetalia. 432 afe sikuea mita. kilomita o lona nofoaga, o se loloto averesi - 435 m.

Arafura Sami: faamatalaga

E le o lava le loloto i tulaga faatauaina averesi o le sami (186 mita) tuueseeseina Ausetalia mai Niu Kini. Eria - 1 miliona kilomita faatafafa, ma le loloto sili o le 3680 mita.

Taʻu maua lou Sami mai le atunuu ituaiga lotoifale e inhabits le Moluccas. O lenei "al taavale", lea ua faaliliuina mai le gagana i le lotoifale o le "nonofo vaomatua".

O le vaega sili ona lalelei o le Sami Arafura - e matua manino ma le vai mama. Siomia ai lenei vaituloto faalenatura aina laueleele itiiti, e leai se taulaga tele ma e leai se laʻuina. I lenei tulaga, o le ae so o se taufaamatau le siʻosiʻomaga sami.

O loo maua i le va o motu ma e oo lava Tanimbar ma Kai (Arafura Sami i Initonesia, mulumulu e le matafaga o le tele o motu), e foliga tutusa i le tele o itu o le Sami Timor. ua tatau ona totogi lea e le tutusa o le tau ma le pitonuu i atunuu i fafo.

Sami Education, toomaga

O le sami e matua talavou. na faia ai o se taunuuga o tulai mai i le tulaga sami lalolagi. I le nofoaga lenei sa faʻatasi le laueleele, ma tuufaatasia le New Guinea ma Ausetalia. I lenei tulaga, e fai si papaʻu le Sami Arafura. E na o le vaega i matu-sisifo o se mālifa laiti i se loloto o le 3680 mita.

Arafura Sami faaalia manino i luga o le faafanua o le talafatai o si faamoemoeina. O le faga sili, o loo i totonu o le vai i saute o le sone - Carpentaria. I le itu i sasae e e fesootai i le Vasa Pasefika i le sami e papaʻu, ae lautele ala saʻo - Torressovym. I le vaega i matu o apiapi loloto faafesootaia le sami ma Banda ma Seram (sami).

faamatalaga tuaoi

O le itu i sasae o loo tuaoi i le Sami Arafura e le sami 'amu (Strait Torres), ma Seram Sami ma le tuaoi Banda i le itu i matu-sisifo o le itu, ma le Sami Timor i sisifo. Le tuaoi i le itu i saute o le talafatai i matu o Ausetalia, i matu - le motu o New Guinea, ma West - Islands Timur Selatan. O le umi o le umi o le sami - 1 290 km ma o le lautele - 560 km.

Sami i sone subequatorial, tumu i le eseese tele o motu ma aau amu. Iinei, na foafoaina natura tulaga lelei mo le olaga o le tele o meaola soifua, ona o le vai papaʻu. O lenei vaega o le mafuaaga foi o le afa ma asiosio. Le tau i totonu o nei nofoaga ituaiga: timuga umi tuuina atu auala e faamamago i nisi taimi.

E motu i le Sami Arafura: Kolepom, Groote Eylandt, archipelagos tele laiti Aru ma Wellesley. Talafatai, soona ola ma le laau o le teropika, o le tele lava mafolafola. talafatai faataufusi o loo i ai i totonu o Niu Kini. Iinei tasi e mafai ona maua ai le manu e sili ona tulaga ese.

tino mai pito i lalo

O le tele o Arafura Sami o loo tu i le eria o le konetineta o fata o loo i ai le suafa lava lea e tasi i le suafa o ai (tele faletupe papaʻu igoa Krummel i le 1897). Na ia faasino atu i le fata i sasae o le Australian North (po o fata Sahul). Arafura fata mai i fafo loʻu o le tuueseeseina Islands Banda sagatonu loloto-vanu (3650 mita) Aru, lea e toetoe lava a le lava lea e tasi e pei o le taitaiga i luga-o loo taʻua o le loʻu o motu.

I le pito i lalo mafolafola atuatuvale Aru ma a nai pito tifato, ma ua iʻu ai i le papa o le motu fou. Guinea. Tapers agai i le itu i saute sisifo, lea o le loloto ma le faaitiitia (a lautele o tusa ma le 40 km ona loloto o le 1600 mita). Ona faalautele ma gaoioiga i le va Timor. I le loloto sili atu nai lo le 3000 mita Aru e aofia ai se vaega o le 11,000 sikuea mita. km.

Le toomaga uiga ese o le sami pito i lalo ua Arafura. e ese sami otooto mai le lotoifale, ma matua. O le tele o le loloto o le fata Arafura faasalalau mai le 50 i le 80 mita. O le o loo i vaega sili ona loloto i le faatausiusiuga, lea o le loloto o le 600 mita o si aau tifato amu aʻe. O loo maua i le motu i fafo o Aru ma le 5 motu tele o le vaega o loo vavae ese mai le tasi le isi e ala i apiapi le vaapiapi, o le loloto o lea e sili atu nai lo i le siosiomaga. maualuga laitiiti faatasi Merauke (tele) mai le faaloaloa motu Aru i le itu i saute-sasaʻe le talafatai i saute Niu Kini i Cape York (Penisula).

taua o le sami

ua siomia Arafura Sami e nonofo ai ni tagata sparsely laueleele, e tusa ai ma lea e manino ma le mama e tusa lona vai. Ae lona fanautama gafatia tele tosina faifaiva, ona o loo i ai tulaga lelei mo fagotaga, mo taofi mai shellfish (e pei o oysters). O lea, ua avea i aso nei faafitauli faanatinati o fagota pulea. Ma le sami lava e le faaleagaina o le tele lava ona i luga o ana faletupe e leai se isi uafu taua, ma taufetuli i le vai lava le ala i le sami i Manila, Singapore ma Hong Kong.

I le faaopoopo atu, e le lava tosina le Sami Arafura turisi. A lauiloa iinei tele fagota vaipuna i lalo o le 'eleʻele, diving ma isi taaloga le vai. O lea la, o le faatosinaga autu o loo taulai i le vai sami. Ae peitai, i luga o le atinae eseese o turisi talafatai Ausetalia ua i ai se tulaga lava maualuga.

I le faaiuga o le lalolagi vaipuna i lalo o le 'eleʻele

ua ufitia le pito i lalo o le vaituloto ma o le oneone o le lalolagi ma i nisi nofoaga - sludge lime. o loo faatusalia vaega loloto e omea mumu. Toetoe lava i le fata, o loo i sandbanks tele, faletupe ma aau amu.

Le lalolagi vaipuna i lalo o le 'eleʻele e faapena foi i le lalolagi o le Sami Timor ma ua i ai le tasi laau (algae ma' amu). Ona o le tele māi le vai i le sami, o loo i ai ni nai phytoplankton ma fitovodorosli. Ae o Arafura Sami le tele pea o mollusks, echinoderms, crustaceans ma isi meaola benthic. I le atoa o loo silia ma le 300 ituaiga o iʻa. E i ai manu matautia: nisi o 'amu, lanumoana ringed feʻe, aluʻalu, ma isi o loo i ai foi malie, barracuda ma stingray ..

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 sm.birmiss.com. Theme powered by WordPress.