News ma Society, Ekonomi
Le faitau aofai o Nigeria: o le numera. O le density o le faitau aofai o Nigeria
Nigeria - o se tasi o le aupito tele ma se tasi o le e sili ona manaia atunuu i luga o le Aferika konetineta. O le faitau aofai o le atunuu o Nigeria - tusa ma le 250 tagata! O lenei eseesega o ituaiga o tagata ma tosina le tele o turisi i lenei atunuu. O le a le density ma le faitau aofai o Nigeria? O lenei o le a outou aoao mai lenei tusiga.
Nigeria - le atunuu aupito tele i Aferika
o Nigeria o se malo faitele feterale o loo i le fusi equatorial o le konetineta. O le tau o le atunuu e faamatalaina i le sūsū maualuga, faapea foi le amio vevela faaletausaga averesi. Le Malo ua i ai se avanoa tuusao i le Vasa Atalani (Fagaloa o Guinea i ai).
Le atunuu e sili ona populous i Aferika. Ma le faitau aofai o Nigeria ua faateleina vave. Nigeria - atunuu se tele ma polylingual. E oo lava foi i nuu tuaoi e mafai ona iinei tautala gagana i le lotoifale eseese. uiga foi o Nigeria o eseese faalelotu. O lea, tusa ma le 40% o le faitau aofai o tagata manatu oi latou Muslims, 40% - Kerisiano, ma le isi 20% o adherents o talitonuga i le lotoifale eseese.
Nigeria: O le faitau aofai o tagata o le atunuu (fuainumera faavae)
e faamatalaina le tulaga demographic o le atunuu e fua faatatau maualuga le olaga faaletino. Ae i le taimi lava e tasi, e faamatalaina Nigeria e lava fua faatatau o le fanautama maualuga. O se taunuuga - dynamics lelei o le aofai o tagata.
O tausaga uma lava ua faateleina le faitau aofai o Nigeria e se averesi o le tasi miliona o tagata. Aso uma lava, toeitiiti atoa le 9,000 o pepe fananau mai i le atunuu.
ua faigata le tulaga demographic i Nigeria e se aofaiga o faafitauli matuitui ma faanatinati. O lea, mo le fua faatatau maualuga masani a le atunuu o tamaiti ma i tina ma tamaitai. E tusa ai ma fuainumera, e uiga i le 5-6 pasene o le faitau aofai o tagata o le Nigeria ua aafia i le siama o le HIV. O le expectancy ola e averesi i le atunuu e maualalo ma e 47 tausaga le matutua.
O se tasi o faailoga e iloa ai le manuia o le tamaoaiga o le atunuu, o le tele o le oloa totonu o le atunuu atoa (tamaoaiga i le capita). Nigeria i le faasologa o le atunuu e tusa ai ma lenei faailoga e le ave le tulaga sili ona leaga. O lea, e pei o le 2015, o le tamaoaiga i le capita e tusa ma le US $ 900. Mo Aferika e matua o se tagata maualuga. Iinei e taua le manatua o loo faavae le tamaoaiga o le tulaga i alamanuia suauu (Nigeria - o se tasi o le gaosia o le suauu e tau i Aferika).
O le dynamics faitau aofai o tagata o le faitau aofai o tagata o le Nigeria lea tausaga
ua faateleina le faitau aofai o Nigeria vave tausaga uma. Faamatalaga e uiga i le auala ua suia i le 50 tausaga ua mavae o loo faaalia i le laulau i lalo.
| tausaga | Aofai o tagata i le atunuu, i le miliona. tagata |
| 1965 | 50,2 |
| 1970 | 56,1 |
| 1975 | 63,6 |
| 1980 | 73,7 |
| 1985 | 83,9 |
| 1990 | 95,6 |
| 1995 | 108,4 |
| 2000 | 122,8 |
| 2005 | 139,6 |
| 2010 | 159,7 |
| 2015 | 170,1 |
A o mafai ona vaaia mai le laulau, sa amata i le tuputupu aʻe e sili ona malosi o le faitau aofai o tagata i Niger le faaiuga o le meleniuma e gata ai. E pei o Aperila 2015, faitauga faitau aofai o tagata o le Nigeria tu i siomia 174.5 miliona. O lenei ata, e tusa ma demographers faamoemoeina ia faaauau pea ona faateleina vave i le tausaga a sau.
density faitau aofai o tagata Nigeria
O le density averesi o le faitau aofai o tagata Nigeria e 188 tagata / km 2. o se tagata maualuga nai lenei, e le gata mo Aferika ae faapea foi mo le lalolagi atoa.
density faitau aofai o tagata o le Nigeria e eseese e tusa ma itulagi. O lea la, o le maualuga o lona faatinoga uiga o le setete talafatai mea ua taʻua o ia ua avanoa i le sami. Mo faatusatusaga: i le setete o Taraba, lea o loo tu i le loto o le atunuu, e tusa ma le 40 tagata o le density faitau aofai / km 2, ma iinei i Lagos tulaga i luga o le talafatai o le Fagaloa o Guinea le fuainumera o le silia ma le 2,000 tagata / km 2.
I se tulaga lautele, o loo faamatalaina ai le itu i sasae-saute atoa o Nigeria e maualuga density. I le vaega southwestern o le atunuu e fai si maualalo. Ae o le setete i matu ma tutotonu e matua maualalo faitau aofai o tagata. Na pau lava le tuusaunoaga e mafai ona talanoaina i le itu i matu o le Malo o Kano, pe afai o le faitau aofai o tagata density i nisi o eria e oo i le 600 tagata / km 2.
O le fasi fanua o le faitau aofai o tagata vaivai i Nigeria amata mai Kwara Malo, tamoʻe i le vanu River Niger ma faaiuina i le setete o Borno.
Le tulaga o le urbanization, ma aai tetele i Nigeria
Le faitau aofai o Nigeria (tele) ola i le nuu o ituaiga tua. faia aʻe ai tagatanuu e uiga i le 40 pasene. O taitai i le tulaga o urbanization o le setete i saute i sisifo Nigeria. O le autu ma aupito tele aai o le tulaga e aofia ai Abuja, Lagos, Abeokuta, Ibadan, Zaria, Ivo, Cano ma isi.
Abuja - o se aai i le ogatotonu o le atunuu, o lona laumua o ona po nei (talu mai le 1991). na siitia atu le laumua i lenei nuu laitiiti i le faaiuga o se tofiga faapitoa i le faatinoina o faiga faavae faarisone i le atunuu. sauniuni umi Abuja mo lana matafaioi fou. E tusa o le 15 tausaga (mai le 1976 i le 1991), o le toe fausia o le aai.
O aso nei o le fale e sili atu i lo le 1 miliona tagata. Le eria o loo siomia ai Abuja tutoatasi ituaiga o tagata ma lotu eseese. O lenei taimi ua amanaia e le pulega o Nigeria i le filifilia o se nofoaga mo le laumua fou o le setete.
Ina ia aso, vave o atinae eseese o le aai atiina ae. I Abuja, ei ai se malae vaalele faava o malo, faletalimalo ma le tofi ua fausia fale. I le isi aai autu i Nigeria Abuja fesootai tele o ala tetele.
Lagos - o le faavae muamua o Nigeria. E ui i lea, o le aai e faaauau pea e sili ona tele e le gata i lo latou lava atunuu, ae i Aferika. I aso nei, i le aai lava o le aiga e uiga i le 13 miliona tagata, ma i totonu o le eria aai tetele o Lagos - e lē itiiti ifo i lo le 20 miliona.
O le igoa e tuuina mai i le mataupu o colonists Potukale. "Lagos" e faaliliuina mai le auala Portuguese "le Leki". Ao lumanai ai nofoia Europa, sa igoa o le aai faasao, o lona uiga "o le tolauapiga."
Lagos - o se aai o le fasiotia o eseesega. O iinei e mafai ona e vaai ma vaega matitiva - eleelea, ma pisinisi itumalo ma le tele o fale maualuga-tulai mai nei. I Lagos taulai tusa o le 50% o le gaosiga o alamanuia uma Nigeria. O le a tele tupe, nofoaga autu faasaienisi ma faaleaganuu o le atoa o Aferika i Sisifo.
O le eseese o ituaiga o tagata o le atunuu
I Nigeria o loo i ai ia le itiiti ifo ma le 250 tagata eseese, taitasi lea o le ua faasaoina ona gagana ma tu ma aga faaleaganuu. Ae peitai, o le tele o numeric na sefulu o latou.
I le setete i matu o Nigeria, o se tagata Fulani, feteenai, Hausa ma Kanuri. Sui o tagata Hausa le o militancy eseese, ae o le Fulani, i le isi itu, e matua saoloto ma le faautauta. Toetoe lava o tagata uma o nei tagata eseese ua Mosalemi, vagana ai e ese, o le na manatu oi latou o Kerisiano.
I le itu i sasae o le atunuu aina e isi tagata eseese. e mafua lenei mea ona, Ijaw ma Efik-Ibibio. i latou uma e nonofo i nuu laiti, faauluulu i latou toeaina. Manaia ma se tagata o Nigeria, o le Yoruba. Ua ia pulea e faasaoina lona uputuu, mālō musika ma sauniga faalelotu felanulanuai.
O le eseesega faalelotu o le atunuu
I le faaopoopo atu i le faa-Kerisiano ma isalama, i le teritori o Nigeria e tufatufaina foi talitonuga i le lotoifale tele ma tapuaiga. I totonu oi latou - fetishism, animalism ma le le faavaea o tuaa. E sili ona manaia ma uluai talitonuga faalelotu i Nigeria o le faiga o le le faavaea Yoruba o le tagata.
O mataupu Adherents o isalama, o se tulafono faafoe, i le itulagi i matu o le atunuu, ma Kerisiano - i le itu i saute ma sasae. e faamatalaina ata faalelotu i ona po nei o le atunuu e ala i se tauvaga tele nai le va o le faatuatuaga e lua.
iʻuga
o Nigeria se tasi o atunuu sili ona nonofo ai ni tagata densely i luga o le paneta. I le konetineta o Aferika o lenei atunuu, - e le taitai atoatoa i le aofai o tagata. Le faitau aofai o Nigeria i aso nei e sili atu i le 170 miliona tagata ma faaauau pea ona tuputupu ae.
Nigeria - o se atunuu lea e faamatalaina i le tele gagana, o le eseese faaleaganuu ma faalelotu. E foliga mai, o le mea lenei e tosina mai turisi i le atunuu, fia aai mo isi atunuu ma malaga.
Similar articles
Trending Now