FaavaeinaSaienisi

Tulafono faavaitaimi

o loo faatusalia masani elemene uma i le faiga faavaitaimi vailaau i le pepa faatumu: ua faatulaga laina (vaitaimi ma laina) ma koluma (e tutusa ma le vaega) o le laulau i le mamafa atomika faateleina. O le mauaina o le tulafono faavaitaimi e faaaogā i le 1869 ma e āiā mautinoa e saienitisi o Rusia saienitisi - Dmitri Ivanovich Mendeleev. E ui lava o le tele o punaoa i fafo i tafatafa o latou igoa igoa taʻua Yuliuas Lothar Meyer, o lē, e tusa ma i latou, o se tausaga mulimuli ane (ae tutoatasi) atiina ae se faiga faapena. O le ki i le manuia o taumafaiga mo se vaitaimi umi o le kemisi Rusia o le iloaina lea taumafaiga muamua e isi saienitisi ua le aoga, e pei o le tele o elemene vailaau lei iloaina, o lea na ia tuua lana laulau mo o latou avanoa.

Tulafono faavaitaimi, ua faaalia e pei o se laulau faavaitaimi, faalava vaevaeina i ni vaitaimi e fitu. O le tulaga o le muamua, taimi lona lua ma le lona tolu feagai i le faasologa lava e tasi o numerals Roma: Ou, II, III. Vaitaimi lona fa, lima ma le ono vaevaeina lava ma laina ese o loo faailoa mai e numerals Roma: IV, V, VI, VII, VIII ma IX. O se vaitaimi fitu coincides i le itu X. Tūsaʻo koluma po koluma sefuluvalu ua salalau elemene uma i le salafa o ni vaega se valu. I vaega taitasi, mai le muamua i le lona fitu, ua vaevaeina i ni koluma se lua, lea o le subgroups autu ma lona lua. O le vaega lona valu e aofia ai le fa laiti vaega. I le faaopoopo atu, sela ma le lua elemene vailaau o le vaega lona tolu - lanthanum ma actinium - natia laina, faasologa taʻua lanthanides (58 i le 71 le aofai) ma actinides (90 i le 103 numera).

I le taimi muamua na sui lua: hydrogen ma feulaina i le kesi. O le lona lua ma le lona tolu e aofia ai le valu elemene vailaau. Vaitaimi lona fa, lima ma le ono e uumi, talu ai e aofia ai le tasi afe valu elemene vaaia, ua tufatufaina e faapea: i le e oo lava i laina o loo i ai le sefulu ma e ese i le aofaiga e valu. Ae afai tatou te mafaufau i le lanthanides, o le vaitaimi e ono, o loo i ai le tolusefulu-lua elemene vailaau, e aofia ai le sefulufa natia. O le vaitaimi fitu o foi le umi, ei ai sefuluvalu, e fa o lea o loo vaaia, ma e sefulufa (actinides) ua natia. O le elemene o le laina ese o le lona fa, vaitaimi lona lima ma le ono o subgroups itu (b), ma e oo lava i laina o loo i le subgroups autu (a), faatasi ai ma i latou na auai i le muamua, lona lua, lona tolu vaitaimi ma le fitu.

O le tulafono faavaitaimi taua ai e faapea o elemene uma i totonu o le vaega lava lea e tasi e ese tutusa tele e tasi i le isi ma e ese markedly mai ia i latou o vaega o le isi vaega. Mo se faataitaiga, i le vaega Ia vagana hydrogen, e aofia ai uʻamea ma vailaau valence faaopoopo 1, ao i ai i vaega VIIa, vagana astatine, elemene uma o nonmetals, lea ua tuufaatasi e masani ai a valence o minus 1. aso nei tulafono faavaitaimi sui e le gata laulau. faaupuga faamatematika ia te ia, ae o loo i ai se faamatalaga e faapea o le meatotino o so o se elemene vailaau, faapea foi ma meatotino a mea faigofie ma lotoa o le tuufaatasi lea ua aofia ai, o taimi faalagolago i le moliaga o le vaega faaogatotonu len¯ao atomika.

na uluai fuafuaina periodicity Vaitaimi D. I. Mendeleevym, e ui lava i le mea moni e faapea i le taimi ua mavae sa i ai taumafaiga o saienitisi mai atunuu eseese peitai classifying nisi vailaau. Ae sa ia sa ia matauina ina ua tuuina i latou i le faasologa o le faateleina toʻatele atomika, o le meatotino o vaega taitasi o le lona valu tutusa i latou o le muamua. I le 1869, o le lomiga muamua o le laulau (i le taimi na iloa na 60 elemene) e matua eseese lava mai ituaiga o aso nei, e vaai faalemafaufau i le tulafono faavaitaimi. I taimi ua faatino ni suiga, o le a faaatoatoa ai le fou, mulimuli ane maua o le elemene vailaau. Ae ua le gata faaumatia le manatu o le periodicity o meatotino vailaau o atoms, lea na taitaiina e le kemisi Rusia tele, ae i latou taitoatasi ua faamauina i le tulafono e faagaoioia e le tatou saienitisi.

saienitisi Rusia i fafo i le tulafono faavaitaimi ma le faagasologa o le faatuina o le faiga faavaitaimi ua avea ma se faavae faatuatuaina o le kemisi i ona po nei. Ai faasaʻoina Mendeleev nisi o le atoms latou vaega tele ma valoia le i ai i le natura o le toatolu o ae elemene lē mauaina, lea mulimuli ane maua o faamauina experimentally, ma na maua ai gallium, scandium ma germanium. taitai uma o le a aloaia aoao o le faiga faavaitaimi. e le mafai ona overemphasized le taua o le tulafono faavaitaimi, e pei o lenei iloaina sa taua tele i le atinae o le kemisi.

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 sm.birmiss.com. Theme powered by WordPress.