Faavaeina, Saienisi
Tuna Faa-Eletise: uiga moni
tuna Faa-Eletise - iʻa lea faatupuina a faataunuuina volitiga le taimi nei o le 650 V. lenei volitiga e mafai ona avea le fasioti tagata o ia lea e lata ane. Feusuaʻiga matutua tuna eletise oo toeitiiti tolu mita le umi, lea, e pei ona o le sefulu senitimita lona mafiafia. Tolu totoga eletise nofoia toetoe lava 80% o le tino tuna, o totoe 20 nofoia e isi tino le faatinoina o se taua galuega tauave (toe gaosiga, respiration, faʻamalūga, ma isi).
E masani lava, vai aina e se tuna eletise, matitiva i le okesene, ae peitai, e le o le mautonu. Mo le tele o le afe ma afe o tausaga o le talutalu, sa ia iloa e manava O2. Young conger e mafai ona vaai manino ai, ae peitai, i le tausaga, na faaitiitia vave lana vaai. E tatau ona matauina e le siosiomaga lea e soifua o ia, e le aemaise fesoasoani ona mata. Fuafua emit uunaiga eletise vaivai (40-50 C), faamatalaga faamauina faataunuuina maualalo volitiga e fesoasoani ia i latou e maua o latou vete.
O fauna iʻa uma e na o le mafai ona faatupuina ai lenei aofaiga o le mana e mafai ona gase pe fasioti o se tagata. electro Faapitoa auauna iʻa mo aoaoga faamasani, puipuiga, e fanafana, ma fesootaiga. e mafai ona faaoo atu e uiga i le 250 ituaiga faamatuu eletise o iʻa, ae peitai, na o le lua ituaiga o iʻa (tuna ma ave) tuuina atu ona o le malosi o se moliaga e mafai ona fasiotia se tagata. Eletise tupu i totonu o le tino o manu uma, e aofia ai tagata. uunaiga eletise faaooina atu e le alava uaua i le neurons faiai ua mavae faailoilo eseese e tutupu i le tino. I le tino o le tuna ma ave maua le tele o le malosi e mafai ona latou faaaogaina o se auupega. I tua i le seneturi lona 18 tuai, ua maua e saienitisi o uunaiga neura o le natura elektrohimicheskuyu. I se isi faaupuga, i na uluai tausaga lava lea, sa faamaonia e faapea o le faailoilo neura - le faagaioiga o ions e ala i le neurocyte membrane. I isi vaega po o le toaga o lona sela membrane se tulaga le lelei (i totonu o le ions teuina K) ma fafo faaputuputu uma le lelei ma ions lelei (ions sodium ma potassium). I le faagasologa o le tui o le sodium ions i le sela agavaa ua suia i le lelei. I le tulaga masani e tatau ona totogi i le faagaoioiga o le "sodium pamu" e oo atu aveesea le sela o ions sodium.
ua lelei fetuunai iʻa tuna i le ola i le faatagataotauaina, o se e nofo ai soo o le aiga aquariums. O nisi ili faaalia ai le gafatia tulaga ese o tuna faaaogaina iʻo, uaea ua lē faia i totonu o le koneteina. vete gafatia lagonaina (fasi feed iʻa), amata tuna eletise faatupuina faamatuu eletise i se auala aqueous. E faalogo i leo static mafua electrodischarges i amplifiers koneteina leo seti. Taulimaina o se fagafao - e fai lava si matautia.
Le tomai tulaga ese o le saienitisi tuna suesueina mo le sili atu ma se senituri. I le taimi o le Taua II tuna faaaogaina i suesuega i le aafiaga o kasa uaua, polokaina faasalalauga o uunaiga, ma ua faapea ona mafai ona aafia ai le gaoioiga e faaaogaina i totoga tāua (loto, māmā, faiga digestive). kasa uaua taofiofia cleavage o acetylcholine (faufautua) i le tuanai ai poloka le "pamu sodium" neuron. O se tulafono faafoe, acetylcholine i le tino ina ua tuanai le vaeluaina, le auala e faatino ana galuega tauave autu. o lo o pulea le faagasologa hydrolytic e le enzyme (cholinesterase). E kasa uaua poloka le gaoioiga o enzyme fai mai ai.
Electro tuna faamatalaina i le taua o mataupu o cholinesterase. faaaogaina faapitoa militeli tuna eletise o se puna o le enzyme, o le na tatau ai mo le suesueina o le auala o le faatinoga o le kesi uaua i le tino o le tagata.
Similar articles
Trending Now