FaavaeinaTala

Vaega o le Taua Lona Lua: o le mafuaaga, o le amataga, o le taua autu, o le taunuuga o le oti. Le Taua Lona Lua o le Lalolagi (1939-1945)

O le sili i le talafaasolopito o tagata, le Taua II o le faaauauina talafeagai o le Uluai Taua Lalolagi. I le 1918, ua leiloa le Siamani a Kaiser le atunuu Entente. O le taunuuga o le Uluai Taua o le Lalolagi o le Feagaiga o Versailles, lea ua leiloa le Siamani vaega o lona teritori. Siamani na faasaina i ai o se tele autau, le neivi ma kolone. se mafaatusalia tamaoaiga faigata amata i le atunuu. Ia faalolotoina e sili atu ina ua mavae le Pa'ū Faigata Tele i le 1929.

sosaiete Siamani tau le faasaoina lona toʻilalo. So o se vaega tele lagona revanchist. I le manao e "toefuatai talafaasolopito faamasinoga" amata ona taaalo a populist faaupufai. amata lauiloa tele e faaaoga Nazi Party, lea na faauluulu i Adolf Hitler.

mafuaaga

Radicals o mai i le mana i Berlin i le 1933. avea vave tulaga Siamani le totalitarian ma amata ona sauniuni mo le taua afio mai mo le pule i Europa. Taimi lava e tasi ma le Reich Tolu a "masani" fasisiga tulai i Italia.

Faalua Lalolagi Taua (1939-1945) - se mea na tupu e le gata i le Lalolagi Tuai, ae faapena foi i Asia. ua avea o se punavai o le itulagi o le popole Iapani. I Iapani, i le ala lava lea e tasi e pei o Siamani, ua avea lagona imperialist lava lauiloa. O le sini o le osoga o le na faavaivaia Iapani i le feteenaiga i totonu o Saina. ensued le taua i le va o le mana o Asia e lua i le 1937, ma le amataga o le taua i Europa, ua avea ma vaega o le Taua o le Lalolagi aoao II. Iapani o se mea e maua o Siamani.

I le 1933, na oo mai Reich Tolu mai le Liki o Malo (muamua o le UN), faamutaina lona lava faʻalē'āʻupega. I le 1938, sa i ai le Anschluss (annexation) o Austria. O bloodless, ae o le mafuaaga o le Lona Lua a le Lalolagi Taua, i le puupuu, taoto i le mea moni e faapea Europa faaupufai liliu a tauaso mata i luga o le faigata amioga a Hitila ma sa le taofia ona mitiia o fou faiga faavae eria.

E lei leva ona faapipii Siamani le Sudetenland, aina i Siamani, ae o le auai i Siekisolovakia. I lalo o lenei tulaga auai foi Polani ma Hanikeri. I Budapest, tausisia le feagaiga ma le Reich Tolu seia oo i le 1945. O se faataitaiga o Hanikeri e faaalia ai le mafuaaga o le Taua Lona Lua a le Lalolagi, i le puupuu, e aofia ai e aofia ai le tuufaatasiga o loo siomia au aneti-komunisi a Hitila.

amata

Setema 1, 1939, ae osofaia e fitafita Siamani Polani. I ni nai aso mulimuli ane tautino mai Siamani taua i Farani, Peretania ma o latou nofoaga tele. E lua ki malosiaga Ia au maliega ma Polani ma o mai ia te ia le puipuiga. Talu mai le Lona Lua o le Lalolagi le Taua (1939-1945).

Mo se vaiaso i luma o le osofaiga o Polani, o le Wehrmacht diplomats Siamani ua faaiuina a aulape nonaggression i le Soviet Union. Faapea ona liliu atu o le Soviet Union e avea ma i fafo o le feteenaiga i le va o le Reich Tolu, Farani ma Peretania Tele. E sainia se maliega ma Hitler, Stalin foia lona lava faafitauli. I le vaitaimi ao lumanai ai le Taua lotonuu Sili, o le osofaʻia Army Red Polani i sasaʻe, setete Baltic ma Bessarabia. Ia Novema 1939, o le taua Soviet-Finnish. O se taunuuga, ua faapipii le Soviet Union e lava nisi itulagi i sisifo.

O le umi o le tutoatasi Siamani-Soviet, le ami a Siamani sa punouai i le galuega o le tele o le Lalolagi Tuai. O le amataga o le Taua Lona Lua a le Lalolagi na faafeiloaia i le 1939 i atunuu fafo faatoilalo. Aemaise lava, o le faasilasila atu o le Iunaite Setete lona tutoatasi ma sa tausia ai seia oo i le osofaiga Iapani i Harbor Pearl.

Blitzkrieg i Europa

O le Polish tetee na momomo ina ua mavae na o se masina. lenei i taimi uma, ua na faia Siamani na i le tasi pito i luma, e pei o Farani ma gaoioiga a le Iunaite Malo sa maloinitsiativny amio. I le va o Setema 1939 sa ia maua ai se uiga taua o le "taua phony" ia Me 1940. I le taimi nei ni nai masina, Siamani i le leai o toaaga gaoioiga a le British ma le Farani osofaia Polani, Denmark ma Nouei.

O le laasaga muamua o le eseese o le Taua Lona Lua transience. Ia Aperila 1940, ae osofaia Siamani Scandinavia. ulu atu sologa lelei Air ma tulaueleele sami le aai Danish ki. I ni nai aso mulimuli ane tupu Kerisiano X sainia le toe faafoi atu. I Norway, o le British ma Farani tulaueleele 'au, ae sa leai se faamoemoe e faasaga i le osofaiga o le Wehrmacht. O le vaitaimi o le popofou o le Taua Lona Lua a le Lalolagi na faamatalaina e ala i avanoa indiscriminate o le Siamani i luma oo latou sui tauva. Aafia sauniuniga mo se taimi umi mo le faamasaaina o le toto i le lumanai. O le atoa atunuu o loo galue mo le taua, ma Hitler leʻi faatuatuai ona togi i lona ulo fou punaoa.

Ia Me 1940, o le osofaiga o le Benelux. Na faateia le lalolagi atoa e ala i le faiga faatafuna mafaatusalia o le faipuluga o Rotterdam. Ona o lona vave roll Siamani pulea e nofoia ai ki tulaga i luma o Ana paaga iina. I le faaiuga o Me, Belgium, toe faafoi le Netherlands ma Luxembourg ma ua nofoia.

Summer taua o le Taua II siitia atu i le teritori o Farani. Ia Iuni 1940, o le tauiviga o lona Italia. O lona 'au osofaia le itu i saute o Farani, ma le Wehrmacht - le itu i matu. Na vave na sainia le mālōloga. O le tele o Farani ua aafia ai i galuega. I se tamai sone saoloto i le itu i saute o le faavaeina o le atunuu na pulega Petain, lea e alu i luga o e galulue faatasi ma le Siamani.

Aferika ma le Balkans

I le taumafanafana o le 1940, ina ua ulufale atu Italia le taua, i le fale faafiafia autu o le taua siitia i le Metitirani. osofaia Italians Aferika i Matu ma osofaia le faavae British i Melita. O le "uliuli konetineta" pe afai sa i ai se taua tele o Peretania ma Farani kolone. Italians i le taimi muamua na taulai lava i le itu i sasaʻe - Aitiope, Somalia, Kenya ma Sudan.

O nisi Farani kolone i Aferika musu o ia e iloa e le malo Farani fou faauluulu i Pétain. O se faatusa o le tauiviga o le atunuu e faasaga i le Nasi amata ona Sharl De Goll. I Lonetona, na ia foafoaina le faasaʻolotoina gaoioiga taua o le "Farani Fusuaga". fitafita Peretania, faatasi ai ma le malosiaga o le de amata ona sasaina Gaulle kolone Aferika i Siamani. sa faamaloloina o ia i laiti Sahara i Aferika ma Gabon.

Ia Setema, o le osofaʻia Italians Eleni. na tupu e faasaga i le osofaiga o tulaga o le taua mo North Aferika. Le tele o itu ma vaega o le amata ona fili faatasi ma Lua Taua Lalolagi tasi i le isi ona o le faalauteleina o le faateleina o le feteenaiga. Eleni pulea ia manuia le tetee atu i le osofaiga o le Italia seia oo ia Aperila 1941, ina ua le feteenaiga ua aunoa i Siamani, lea na nofoia Hellas i le na o ni nai vaiaso.

Faatasi ai ma le tauiviga Greek le amata tauiviga Yugoslav Siamani. na vaeluaina le autau a le setete Balkan i ni vaega. Le faagaoioiga amata i le aso 6 o Aperila ma Aperila 17 ua uma ona capitulated Yugoslavia. Siamani i le Taua Lona Lua, e sili atu e pei o se hegemon faatuaoia. na foafoaina i nofoia Yugoslavia tulaga papeti fuafuaina e fasisi.

O le osofaiga o le USSR

mamae laasaga uma ua mavae o le Taua Lalolagi Lua i fua faatusatusa i le taotoga lena ua saunia Siamani e faia i le USSR. O le taua i le Soviet Union sa na o se mataupu o le taimi. O le osofaiga amata tonu lava ina ua mavae le Tolu Reich na nofoia le tele o Europa ma sa mafai ona ia punouai uma lo latou malosiaga i le Sasae Luma.

sopoia se vaega o le Wehrmacht le tuaoi Soviet 22 Iuni, 1941. Mo lo tatou atunuu, o lenei aso atoa i le amataga o le Tele lotonuu Taua. I le Kremlin, seia oo i le mulimuli taimi na lē talitonu i osofaia o le Siamani. teena Stalin e manatu mamafa i le atamai, le iloiloina o latou faamatalaga sese. O se taunuuga, sa matuai saunia le Army Red mo le "Faagaoioia Barbarossa". I le popofou o unimpeded na faaleagaina i pomu airfields ma isi faataatitia atinae eseese i le itu i sisifo o le Soviet Union.

USSR i na feagai le Taua II ma se isi fuafuaga a le blitzkrieg Siamani. I Berlin, na faapotopoto mo le taumalulu e pueina le tele Soviet aai i le Europa vaega o le atunuu. O nai uluai masina mea uma o le a e tusa ai ma faamoemoega o le Hitler. Sa atoatoa nofoia Ukraine, Belarus, o le Baltic Setete. sa Leningrad lalo o vagaia. O le ala o le Lona Lua a le Lalolagi Taua aumaia le feteenaiga i se autu tulaga maoae. Afai ua fasia Siamani le Soviet Union, o le a leai se fili, vagana ai mo le UK fafo.

E latalata atu i le taumalulu o le 1941. sa le Siamani i le vaipanoa o Moscow. I tua atu o le laumua latou taofia. Novema 7 o se solo faigaʻai faapaiaina i le tausaga o le Fouvalega Oketopa. O le fitafita tuusao mai Red Lotoa o atu i le pito i luma. pipii Wehrmacht ni nai kilomita mai Moscow. sa lotovaivai fitafita Siamani e taumalulu ogaoga ma le tulaga faigata o le taua. I le aso 5 o Tesema, sa amata le Soviet counteroffensive. I le faaiuga, o le na tulei toe Siamani mai Moscow. Muamua vaega o le sa le Taua Lona Lua faamatalaina i le manuia atoa o le Wehrmacht. O lenei o le autau o le Tolu Reich muamua tu i lona lalolagi faalauteleina ai. O le Taua o Moscow o le liliu taimi o le taua.

osofaiga a Iapani i le US

Seia oo i le faaiuga o le 1941, sa tumau pea le faaituau Iapani i le taua i Europa, ae tau ma Saina. I nisi taimi, o le atunuu o le taitaiga a feagai ma a faataatitia filifiliga: ia osofaiga i le Soviet Union po o le Iunaite Setete. Na faia le filifiliga e finagalo i ai o le lomiga o Amerika. vaalele Iapani 7 Tesema osofaia le faavae i vaa i Harbor Pearl i Hawaii. O se taunuuga o le osofaiga o le faaumatiaina toetoe lava uma American vaatau ma masani a taua vaega o le US Pacific Fleet.

I lenei tulaga e leʻi faaaliali auai le Iunaite Setete i le Taua II. Ina ua suia le tulaga i Europa i le finagalo malie o Siamani, sa amata e lagolago ai le malo US punaoa UK, ae na le faalavelave i le taua lava ia. O lenei ua suia ai le tulaga o le 180 tikeri talu Iapani o se mea e maua o Siamani. O le aso na sosoo ai ina ua mavae le osofaiga o le Pearl Harbor i Washington tautino taua Tokyo. Lea na faia e le Malo o Peretania ma lona malo. I ni nai aso mulimuli ane, Siamani, Italia ma ona satelite Europa folafola taua i luga o le US. O lea la iu ina faia iuni Faataatiaga feagai ma le tetee i le lotoifale i le afa lona lua o le Taua II. USSR mo le tele o masina ua i ai i se tulaga o le taua, ma auai foi i le soʻofaʻatasiga aneti-Hitila.

I le fou 1942, osofaia le Iapani le Holani East Indies, lea sa amata ona latou maua ai le motu ina ua uma ona motu e aunoa ma faigata e tele. I le taimi lava e tasi e atiina ae le faatiga i Burma. E ala i le taumafanafana o le 1942, Iapani malosiaga pulea uma o South East Asia ma le tele o le Oceania. US le Taua II suia le tulaga i le Pasefika i fale faafiafia o le militeli gaoioiga mulimuli ane.

Soviet counteroffensive

I le 1942, le Taua II, o le laulau e aofia ai mea e tutupu lea e masani lava ona faamatalaga faavae sa i luga o lona tulaga taua. O le au tetee tuufaatasia sa tusa tutusa. Le liliuina tulaga oo mai i le faaiuga o le 1942. I le taumafanafana o le faalauiloa Siamani isi inosia i le USSR. Le taimi lenei, o le itu i saute o lo latou faamoemoega autu o le atunuu. manao Berlin e tipi ese Moscow mai le suauu ma isi punaoa. E manaomia e faaleleia ai le Volga.

Ia Novema 1942, o loo faatalitali mai ma le naunautai e le lalolagi atoa le tala mai Stalingrad. O le Soviet fata-inosia i luga o le auvai o le Vaitafe o Volga ua taitaiina i le mea moni e faapea o le faataatitia fuafuaga talu mai mulimuli ane na faaali mai i le USSR. I le Taua II o le a tele le fua taua ma le toto nai lo le Taua o Stalingrad. Aofai tupe leiloa i itu uma e lua e sili atu ma le lua miliona tagata. I le tau o taumafaiga tele e taofi ai le muamua o le Army Red i le Axles Luma Sasae.

O le manuia faataatitia e sosoo ai o Soviet 'au amata le Taua o Kursk Iuni - Iulai 1943. O lena taumafanafana, o le Siamani taumafai se tasi taimi mulimuli e ave o le lotofuatiaifo ma e faia o le osofaiga i luga o le Soviet tofiga. mafai fuafuaga Wehrmacht. O Siamani, e le gata na le manuia, ae tuua ai foi i aai e tele i Rusia tutotonu (Orel, Belgorod, Kursk), ae o le mulimuli i le "mū togafiti lalolagi". Uma taua tane o le Taua Lona Lua a le Lalolagi ese toto, ae o le sili o le taua Prokhorovka. O se mea na tupu autu i le Taua atoa o Kursk. I le faaiuga o le 1943 - amataga o le 1944, Soviet autau saoloto le itu i saute o le Soviet Union ma oo mai i le tuaoi o Romania.

tulaueleele lagolago i Italia ma Normandy

Ia Me 1943, o le faamamaina paaga e le Italians o North Aferika. amata ona pulea le Neivi British le atoa Metitirani. Talu ai o se vaitaimi o le sa le Taua Lona Lua faamatalaina e le manuia o le au. O lenei o le tulaga ua avea ma toe suia.

Ia Iulai 1943, Amerika, Peretania ma Farani autau tuta i Sicily, ma ia Setema - i le Apennine penisula. Ua lafoaia malo Italia Mussolini ma ni nai aso mulimuli ane sainia se mālōloga i le fili agai i luma. Taʻitaʻi, ae peitai, na mafai ai ona sosola ese ai. Faafetai i le fesoasoani a le Siamani, na ia foafoaina i le tau alamanuia i matu o Italia papeti malo faitele o Salo. Peretania, Farani, Amerika ma guerrillas lotoifale faasolosolo manumalo aai fou. Iuni 4, 1944, sa latou o atu i Roma.

Tonu le lua aso mulimuli ane, o le numera 6, tulaueleele le paaga i Normandy. Talu mai le lona lua po o le Western Luma sa tatalaina, faatasi ai ma le taunuuga o le Lona Lua a le Lalolagi Taua na pule (laulau faaalia i le mea na tupu). Ia Aokuso, e amata a tulaueleele tutusa i saute o Farani. Aokuso 25 le Siamani mulimuli tauagavale Paris. I le faaiuga o le 1944, o le gafatia luma. O le autu taua na tupu i le Belgian Ardennes, lea taitasi itu e manaomia ai le taimi e le faamanuiaina taumafaiga e atiina ae lona lava faatiga.

Fepuari 9 o se taunuuga o Colmar sa siomia taga e ala i le ami a Siamani, o tutu i Alsace. pulea e soli le paaga e ala i le puipuiga "Line Siegfried" ma oo atu i le tuaoi o Siamani. I o Mati, ina ua aveesea Faagaoioia moni e Reich Tolu le oganuu o le auvai i sisifo o le Rhine. O Aperila, o le paaga Na Aveina faafoega a le Ruhr alamanuia eria. I le taimi lava lea e tasi ina ia mafai ona faaauau pea le inosia i Matu Italia. Aperila 28, 1945 , Benito Mussolini sa i le lima o Italia partisans ma na fasiotia.

Vaega o Faalua Taua Lalolagi
aso mea na tutupu
vaega 1 1939 - 1941 O le osofaiga o Polani, o le blitzkrieg i Europa, tauiviga Aferika
tulaga 2 1941 - 1942 O le osofaiga i luga o le Soviet Union, osofaia i Harbor Pearl
tulaga 3 1942 - 1944 Le laulau-faatiga o le Red Army, ma faatu i Italia
vaega 4 1944 - 1945 Taua o Normandy, o le toilalo Siamani
tulaga 5 1945 O le faipuluga o Hiroshima ma Nagasaki, toilalo Iapani

O le Berlin

Tatalaina a luma lona lua, o le paaga i Sisifo e faamaopoopo a latou amioga i le Soviet Union. I le taumafanafana o le 1944, o le Red Army amata le faasaolotoina o Belarus. I le tautoulu o le Siamani ua leiloa pulea le toega o le a latou meatotino i le USSR (ae vagana ai mo se enclave laiti i Lativia sisifo).

Ia Aokuso, o le taua tuua Romania i luma e galue o se satelite o le Reich Lona Tolu. E leʻi umi, e pei ona sa faia e le pulega o Bulgaria ma Finelani. amata ona lāveaʻi vave le Siamani mai le teritori o Eleni ma Yugoslavia. Ia Fepuari 1945, faia le Army Red se taotoga, ma faasaʻolotoina Budapest Hanikeri.

tamoe le ala o le Soviet autau i Berlin i le salafa o Polani. Faatasi ai ma ia ma tuua le Siamani o Perusia Sasae. Berlin faagaoioiga amata ia Aperila tuai. na silafia Hitler o lona lava toilalo, tuuto pule i le ola. Me 7, na sainia e le gaoioiga o le toe faafoi atu i Siamani, lea na oo mai ona amata faamamaluina i le po o le 8 i le 9 fuainumera.

O le toilalo o le Iapani

E ui lava na muta le taua i Europa, ae na faaauau pea le toto masaa i Asia ma le Pasefika. O le malosi mulimuli lea na tetee faasaga i le aufaigaluega o Iapani. I le masina o Iuni, na leai se pule a le malo i Initonesia. I le masina o Iulai, o Peretania Tele, o le Iunaite Setete ma Saina na latou fa'atuina atu ia te ia le pule, ae ui i lea, na teena.

I le aso 6 ma le 9 Aokuso 1945, na pa'u ai tagata Amerika i pomu atomoma i Hiroshima ma Nagasaki. O nei mataupu na o le pau lea i le talafaasolopito o le tagata, pe a faaaogaina auupega faaniukilia mo le taua. Aokuso 8, na amata le leaga o le Soviet i Manchuria. O le toe faafoi o Iapani na sainia i le aso 2 o Setema, 1945. O le iuga lenei o le Taua Lona II a le Lalolagi.

Leiloloa

E o'o mai lava i le taimi nei su'esu'ega i le tele o tagata na mafatia ma pe toafia na leiloloa i le Taua Lua a le Lalolagi. O le fuainumera, o le numera o maliu na faia e tusa ma le 55 miliona (e 26 miliona o tagatanuu Soviet). O le gau o le tupe e tusa ma le $ 4 miliona, e ui lava e le mafai ona fuafuaina fuainumera sa'o.

O le mea sili ona faigata o Europa. O ana galuega ma faatoaga na toe fuataiina mo le tele o tausaga. E toafia na maliliu i le Taua Lona Lua a le Lalolagi ma le tele o le mea na faaleagaina na amata ona manino mai ina ua mavae sina taimi, ina ua mafai e le lalolagi ona faamanino ia mea moni e uiga i solitulafono a tagata Nazi faasaga i tagata soifua.

O le fua tele i le tala faasolopito o le tagata na fa'amasaina le toto na faia uma auala fou. O aai uma na fasiotia i lalo o le pomu, i ni nai minute na faaleagaina ai aseta. Fa'asalalau e le Third Reich, o le fa'asalaga o le Taua Lona II o le Lalolagi, na faasagatau atu i tagata Iutaia, Gypsies ma le Slavic, o lo'o fefefe i ana auiliiliga e oo mai i le aso. Ua avea le tolauapiga Siamani ma fale moni "faleoloa oti", ma o tagata Siamani (ma le Iapani) ua latou faia ni togafitiga faafoma'i ma togafiti leaga i tagata.

I'uga

O taunu'uga o le Taua Muamua a le Lalolagi na fa'asalaina i le fonotaga a Potsdam na faia ia Iulai-Aokuso 1945. E vaeluaina Europa i le va o le USSR ma ona sooga i Sisifo. I totonu o le itu i sasa'e o le komisi-o malo Soviet na faavaeina. Siamani na leiloa se vaega taua o lona teritori. East Perusia na faapipii e le Soviet Union, ua le tele o itumalo siitia atu i Polani. Siamani na muamua vaevaeina i ni vaega se fa. Ma, i luga o la latou faavae, na faaali mai ai le FRG capitalist ma le GDR. I sasae o le USSR, o motu o Kuril ma le itu i saute o Sakhalin e i Iapani. I Saina, na o mai ai le au Kolisi.

O atunuu i Sisifo o Europa ina ua mae'a le Taua Lona Lua a le Lalolagi na leiloa se vaega taua oa latou faatosinaga faaupufai. O le tulaga muamua o Peretania Tele ma Farani na ave e le Iunaite Setete, o le sili ona aafia ai le osofaiga a Siamani. Na amataina le faagasologa o le fa'amavaeina o malo colonial. I le 1945, na fausia ai Malo Aufaatasi, ua fuafuaina e puipuia le filemu i le lalolagi atoa. O le talitonuga ma isi feteenaiga i le va o le USSR ma tagata i Sisifo na avea ma mafua'aga mo le amataina o le Cold War.

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 sm.birmiss.com. Theme powered by WordPress.