Faavaeina, Saienisi
A le faapalepale, ma pe e talafeagai i sosaiete
Tagata i ua oo mai le faagasologa o lona talutalu a umi ala mai le tulaga manu e le sosaiete o ona po nei. Faatumutumuga o le malo o manu, tagata ua tuufaasolo mai lona manao subconscious e siomia o ia lava i tagata e pei o latou lava (o le tagata o lona ituaiga), ma le faalii i tagata faatasi ai ma eseesega vaaia i foliga vaaia, amioga ma olaga. O lenei iloa ai sina faailoga o le manu tuuina mai e le tulaga o le tagata tulai mai ai le le faapalepale o le "sinasina toto'ē" - tagata e ese mai le toatele. na le iloa ituaiga Anamua, o le a le faapalepale: o le ituaiga faasaoina natura faalauina tagata na tausia e uiga i fanau, ma isi tagata o le ituaiga e ese mai le toatele o ona tagata, sa tetee le tagata.
O le a le tulaga o le atinae o tagata , o le manatu o le faapalepale? O le taimi lava na amata ai ona ulufale atu i le ituaiga i se filemu e faavae i le fetufaaiga, fesootai atu i le tasi le isi, sa amata ona iloa e tagata le "isi". Xenophobia, o, o le fefe i se tagata ese, e le masani ai, sa amata ona tuuina atu auala tosina mai i le fou, o le mailoa. O mea uma e amata ona tupu soo tulaga ina nofoia e tagata mai le tasi ituaiga i le nofoaga i le isi, faaauau pea ona mulimuli ia latou lava aganuu, le faasaoina o le gagana ma aganuu. I tusitusiga anamua, tatou te feiloai i le uluai manaoga mama ma le valaauga o le faapalepale. Mo se faataitaiga, o le Tusi Paia (Iskh.22: 21, Lev.19: 33) ua tuuina atu le taitaiga manino i le faapalepale, ma i le taimi lava lea e tasi faaalia mai le mafuaaga mo se amioga faapalepale: te le faasaua i le tagata ese, ona o outou foi o tagata ese i tagata ese i Aikupito.
Tatou vaai iinei i le faapalepale agai i tagata ese, o lona uiga, o failauga o isi gagana ma isi aganuu. Ae o le tele lautele le manatu o ona po nei o le faapalepale nai lo aso o aso anamua. O le a le uiga o le faapalepale mo tagata o aso nei? O lenei vaitaimi o lona uiga o le faapalepale eseese amioga, olaga, uiga faaalia, tapuaiga. Ae i le upu "onosai" ua uma ona tuufaatasia e faatoilalo ai se mea, "puapuaga" mai le mea e tatau ona tatou tumau ai. E - iloa ai sina faailoga traybolichesky pe a tatou le fiafia e ese mai lo tatou ala o le olaga ma mafaufauga. naunau pea i tatou e talia pe a "isi" i ai i se mea mamao ese, ae ina ua avea i latou ma tatou latalata tuaoi, amata ona lagona le lē fiafia tagata.
I le aluga o tausaga i ai ua avea le tele o mea na tutupu o le faapalepale agai i sui o isi lanu, atunuu ma tagata eseese. o Aneti-Semitism le o le muamua ma le o le tasi e gata ai. Ae faapefea pe afai o se sui o lou nuu, o tagata tautala lau gagana, lea, i mataupu faavae, i le mea moni o le auai i lou nuu, e tatau ona i ai se ese mai le toatele, faafuasei ona filifilia se isi faatuatuaga, o le isi auala o le olaga, o isi tulaga faatauaina? I le Ogatotonu Ages, ina ua uma ona faaaogaina isi tagata masani o le faapalepale uiga faaalia, amioga pea barbarous i dissidents faalelotu i le loloto o Europa Kerisiano. o le faapalepale lena, iloa i le senituri XIII, pe a le tagata o le aai o Béziers uunaia e tuuina atu le Crusaders heretics uma oe ola ai, ae o le tagata - e ui lava sa i ai i le toatele o Katoliko - musu o ia e faia faapea. Ona fasiotia le Crusaders tagata uma o Beziers mo "le agasala o le faapalepale."
I le vaitaimi o le taua faalelotu ua avea aemaise manaoga faanatinati e iloa ai le mea e le faapalepale. ua vaevaeina o atunuu Europa i "Katoliko", o le toatele o le faitau aofai o tagata sa Katoliko, ma le "Porotesano", lea o se Katoliko toalaiti. Ona ua faaaogaina le faiga masani o le faapalepale faalelotu, e tusa ma lea sa saoloto e faataitai ai sui o tapuaiga eseese la latou tapuaiga.
ea Voltaire i se tasi o faamatalaga sili ona capacious o mea o le faapalepale: "Ou te matua inosia i lou manatu, alii, - na ia tusia i lona masalomia - ae ou te tuuina atu loʻu ola mo oe e maua le avanoa e faasoa saoloto atu i latou." I jurisprudence po nei ua faatulagaina e na o le mataupu faavae o le faapalepale i le 1995, ina ua faaaogaina UNESCO le Tautinoga o Mataupu Faavae i le Faapalepale.
Similar articles
Trending Now