News ma SocietyNatura

Korila: ata, mamafa. Aina e gorillas?

O le a manuki o le pito i tele i le lalolagi? I aso nei le genus ea korila i le aiga o hominids, lea e aofia ai tagata. I le manuki aupito tele mamafa e oo atu i le 270 kilokalama ma le maualuga o le 2 mita. Ma e ui lava i ona foliga matautia, ei ai se uiga filemu sagatonu.

I lenei mataupu, o le a tatou talanoaina lenei manuki. O fea e a korila i le natura? O le 'ai?

nofoaga manuki Tuueseeseina

Meaola vaevaeina manuki i ni vaega 2 - o se manuki o le Feagaiga Tuai ma le lalolagi Fou. Mafuli eseese i totonu o le nofoaga ma nisi o uiga physiological.

O lea la, o le vaega muamua o le manuki narrower isu, ae o le lona lua e matua siusiu prehensile. I le faaopoopo atu, o ituaiga o manuki o le Lalolagi Tuai ola i Aferika ma Asia, ma manuki Lalolagi Fou - gata i Amerika i Saute ma Tutotonu. I Europa, i Sepania i saute, o le na soifua o ituaiga o manuki - Barbary.

Korila: ata, faamatalaga

Korila - a genus o manuki, lea o le pito i tele i le vaega o primates. na tuuina mai e le muamua lava faamatalaga o lenei manu i le 1847 e le faifeautalai Thomas Sevidzhemiz o Amerika.

e mafai ona e faasolo alii matutua tuputupu ae mai 1,65 i le 2 mita. Ae, o loo i ai se faamatalaga o le zoologist Soviet lauiloa J. Akimushkin e faapea o le tuputupu ae o se tasi o le korila mauga aupito tele o le tane, o lē na fasiotia o ia e tuli manu i le senituri lona 20 anamua, sa 2,32 mita.

Tauau o le lautele o le tane e mafai ona ausia le tasi le mita. eseese lava averesi tane korila Weight mai le 130 i le 250 kg ma sili atu. O se tamaitai ei ai se tino mamafa o e uiga i le 2 taimi itiiti.

korila tino, ei ai le mana tele, matautia, ma le Tamaoaiga maso. Latou te maua se malosi ma le pulumu, ma vae mamana. Ofu o latou ua i ai se lanu pogisa, ma le alii matutua i tua eseese lava vaega ario. ivi Frontal protruding luma umi forelimb Fua Faatusatusa i umi pito i tua o le 6 i le 5.

Korila - o se manu e mafai ona tutu i luga ma savali i luga o lona vae hind, ae o le tele e alu i le fa uma. Gorillas, e pei chimpanzees, e faavae i savali lei i ai le moa o le tamatamai lima ma le lima o le forelimbs, e pei o le tele o isi manu, ma tamailima piʻo (i le itu i tua). Ona o lenei latou te tausia i le savali i luga o totonu o le lima ona pipii le paʻu lava maaleale. ulu tele i se muaulu ma auvae protruding maualalo e fai si tetele ma se taʻai tele o le mata ei ai se korila (ata i lalo). voluma faiai e tusa ma le 600 cm 3, ma e aofia ai le 48 chromosomes.

ai

meaai autu gorillas - meaʻai o fualaau faisua: seleri vao, nettles, bedstraw, shoots ofe ma fua pigeuma. Faaopoopoga i le autu meaai - fua ma fatu. meaai Manu (mafuli iniseti) o se vaega itiiti o le meaai.

A o faaopoopo minerale eseese latou faaaogaina nisi ituaiga o clays, ma o le leai o ni meaai tauia masima. O nei manuki e aunoa ma le vai, e pei ona lauolaola green loo i ai se aofaiga lava o le susu. Aloese mai le tino o le vai, ma latou te le fiafia i le timu.

Aina e gorillas?

Gorillas i le natura o le ola e matele i Aferika tutotonu ma sisifo, i le togavao. E mauga gorillas, aina le malifa o le Virunga (mauga o tupuaga mauga mu), ufitia i le vaomatua.

Ma latou te umia ai e masani lava ona aofia ai ni vaega laiti o 5-30 manu: o le taitai o se tane ma le tele o tamaitai ma Cubs.

amioga Features

  • I nofoaga e le ola gorillas, ua avea o se vaega, lea dominates le taitai taua o le poloaiga o le aso: foraging, filifilia o se nofoaga e momoe ma isi.
  • O le soifuaga o nei manuki umi se taimi umi lava - e oo atu i le 50 tausaga.
  • E masani lava, tamaitai fanau mai e ia se tasi Cub, lea e tumau pea ma le tina seia oo i le soifua mai o le isi tamaitiiti.
  • Ona deforestation, le nofoaga o le manu, ua matua faaitiitia le numera o gorillas. I le faaopoopo atu, ma poachers masani ona tuli i latou. nofoaga nai totoe i le lalolagi e ola gorillas.
  • ua lelei taliaina Gorillas i le faatagataotauaina, ina ia mafai ona vaaia i latou i le tele o zoos o le lalolagi.
  • Manuki i luga o le lisi o manu matautia i le lalolagi.
  • O le taitai mo le faamaoniga a le pule e manaomia ai se siva mataʻutia, o le taufaamatau na. masani refrains mai osofaia oo lava povi poʻa lava matamataita. I le osofaiga i luga o le tagata, e le masani, faatapulaaina i faiga laiti laiti korila.

osoga korila

E masani lava, o se feeseeseaiga e tulai mai i le va o tamaitai i totonu o le aiga korila. Pe o se vaega o so o se osofaiga, puipuiga, e matele lava ina tuuina tane. Pe a faaitiitia lenei osoga mafua i se faatinoga o lona mana ma le taufaamataʻu: korila, agi le fili, ma tu i luma o ia ma sasa lona fatafata.

O nisi ituaiga i Aferika (pe afai o le ola gorillas) manuʻa manatu sili ona matagā mai le faiga laiti o nei manuki: ua fai mai na sola ese se tagata ma sa ia - o se tagata palaai. E masani ona tupu i lena tulimanu mai Europa, o le vaai i latou e faataalise manuki ma fasiotia ai o ia fana mai se fana, ona taʻu atu e lona atunuu le tala matagofie o se manu matautia ma le taufaamataʻu.

Seia oo i le senituri lona 20 anamua, sa fai lava si le taatele o lenei manatu o se korila. Ae le tatau ona tatou manatu faatauvaa i le taua o le mana o lenei ituaiga o manukī - korila. E i ai se mea moni e faapea e matele lava nameri e aloese ai mai fusuaga ma i latou.

I le faaiuga, i le toe faia ma le faaaloalo i fanau

Afai ola gorillas, e mafai ona e vaai i le vaaiga faamomoiloto: o le fafine-tina tausia mo ia Cub. Sa ia faatinoina le matafaioi o se tina alofa ma le agalelei. O le tane o le onosai ma le tama filemu.

Ina ia 8.5 masina vaitaimi mulimuli o gorillas maitaga. Ina ua mavae le fanau mai o le Cub, lea o le mamafa e uiga i le 2 kilokalama, ofuina ai tina ia te ia, fafaga ma puipuia. O Lona soifuaga o faalagolago atoatoa i le atugaluga o le tina toetoe lava tolu tausaga le matua, ina ua mavae lea e avea o se tagata tutoatasi o le vaega.

matua Feusuai i tamaitai tupu ao faagasolo le vaitaimi mai le 10 i le 12 tausaga, ma o tane matutua i le 11-13 tausaga (i le faatagataotauaina e vave). tuuina Tamaitai fanau mai i le 1 tausaga 3-5 uma.

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 sm.birmiss.com. Theme powered by WordPress.