Faavaeina, Aoga maualuga ma aoga
Le meatotino autu o vaega ninii. Tulafono Faatonutonu. Le meatotino autu o vaega ninii algebraic
Tautala o le matematika, o se tasi e le mafai ona galo vaega. Latou suesuega totogi a le tele o le gauai atu ma le taimi. Manatua le tele o faataitaiga e te filifili lava e aoao tulafono faapitoa mo le galulue faatasi ma vaega ninii, e tatau ona e manatua ma faaaoga meatotino vaega ninii faavae. E toafia neura na faaaluina e sue se denominator masani, aemaise lava pe afai sa i ai le tele o faataitaiga o le lua tuutuuga!
Ia tatou manatua e faapea e, ma se i luga le pulumu itiiti i luga o le faavae ma le tulafono mo le galulue faatasi ma vaega ninii.
Fuafuaina o vaega ninii
Sei o tatou amata i le sili ona taua - naunautai. Vaega - o se numera e aofia ai le tasi po o le sili atu o vaega o le iunite. Vaega faamauina lua numera tuueseeseina e se slash lava faalava. O le pito i luga (po o le uluai) o le numerator ma le maualalo (lona lua) - denominator.
E tatau ona matauina, o le faailoa mai e le denominator le auala tele o vaega o le iunite o le vaevaeina, ma le numerator - le aofai o sea ua faia po o ni vaega. Masani lava, o vaega ninii, afai latou te sao, e itiiti ifo nai lo le tasi.
Sei o tatou vaavaai i le meatotino o nei fuainumera ma le tulafono faavae o loo faaaogaina pe afai e galulue faatasi ma i latou. Ae i luma o le a tatou iloiloina se mea "o le meatotino faavae o vaega ninii fetaui tonu ai", o le a talanoa e uiga i le ituaiga o vaega ninii ma o latou foliga.
O a vaega ninii
e mafai ona faailoa mai le tele o ituaiga o numera. O le muamua o le taatele ma decimal. O le mea muamua ua uma ona fai fesootaiga pueina ituaiga numera fetaui tonu ai le faaaogaina o se faalava po o se slash. O le vaega ninii ituaiga lona lua denoted e le pueina positional mea ua taʻua o le taimi o se faailoga o se vaega integer muamua ma o lea, ina ua mavae le koma faailoa le vaega fractional.
E taua le matauina e faapea i le numera lava lea e tasi faaaogaina uma decimal ma vaega ninii masani. Le meatotino autu o vaega ninii i le taimi lava lea e tasi e na o le aoga mo le filifiliga lona lua. I le faaopoopo atu, e tutusa vaega ninii faaesea fuainumera saʻo ma le sese. I le numerator muamua e itiiti ifo i taimi uma nai lo le denominator. Manatua foi e itiiti ifo i lenei vaega nai lo le tasi. O le vaega ninii talafeagai ese - numerator i denominator, ma e sili atu nai lo le tasi o ia. O lea o se tasi e mafai ona filifili se integer. I lenei mataupu, o le a tatou mafaufau i na vaega ninii masani.
meatotino o vaega ninii
So o se aafiaga matautia, o vailaau, po o le faaletino faamatematika, ei ai lona lava uiga ma meatotino. E leai se faatagaga faapitoa, ma numera fractional. Latou te maua se tasi vaega taua e mafai ona faia lea gaoioiga patino i latou. O le a le meatotino autu o vaega ninii? O loo taʻua i le tulafono e faapea pe afai o le numerator ma le denominator ua faateleina po o le vaevaeina e le lava le aofai fetaui tonu ai, o le a tatou maua se fana fou, le taua o le mea e tutusa ma le uluai. O le, faateleina lua numera fractional 3/6 i le 2, tatou te maua ai se vaega fou 6/12, ma ua latou tutusa.
Faavae i luga o lenei meatotino, e mafai ona faaitiitia ai le vaega, e pei foi i denominators masani filifili se paga faapitoa o fuainumera.
gaoioiga
E ui lava i le mea moni e faapea o le vaega e foliga mai ia i tatou e sili atu ona faigata pe a faatusatusa i numera faigofie, ma i latou e mafai foi ona faatino galuega faamatematika faavae e pei o gata ma tōʻese, fanafanau ma vaega. I le faaopoopo atu, ei ai se gaoioiga faapitoa, e pei o le faaitiitia o vaega ninii. Le tulaga masani lava, o nei gaoioiga taitasi o loo faatinoina e tusa ai ma tulafono patino. O le malamalama i nei tulafono faigofie ai ona galulue faatasi ma vaega ninii, e faigofie ma sili atu ona manaia. O le mafuaaga lena e faaauau pea ona tatou iloiloina faatasi ma outou le tulafono ma algorithm faavae o gaoioiga pe a feagai ma o fuainumera.
Ae ao talanoa e uiga i sea gaoioiga faamatematika e pei o gata ma tōʻese, tatou faamatala atu se taotoga e pei o le aumaia i se denominator masani. O i tatou te faia lava, ma le malamalama aoga, o se meatotino faavae o vaega ninii ai.
denominator masani
Ina ia aumaia le numera i se denominator masani, e muamua e tatau ona maua ai le tele masani aupito itiiti o le denominators lua. o le numera itiiti lena o mavavaeeseina e le gata i denominator e lua e aunoa ma se Lolomi. O le auala aupito faigofie e filifili le LCM (tele itiiti masani) - tusia i fafo mai i le laina multiples mo se denominator tasi, lea o le lona lua ma maua ai i totonu oi latou o le numera afitusi. I le mea na tupu e le o maua le NOC, o, o nei numera e leai se masani le tele o le aofaiga e tatau ona faateleina i latou, ma o le taunuuga o le taua o manatu mo se NOC.
Ina ia tatou maua le NOCs ua i ai nei e maua ai se vaega faaopoopo. Ina ia faia lenei mea, i denominators NOC liliu vaevaeina ma tusi i luga i latou taitoatasi numera maua. O le isi, faateleina le numerator ma denominator e le mafua multiplier faaopoopo ma faamaumau le taunuuga o se fana fou. Afai e te masalosalo i lena ua e maua tutusa numera manatua pea le meatotino vaega ninii faavae.
faaopoopo
Tatou nei faagasolo tuusao i le gaoioiga faamatematika i numera fractional. Sei o tatou amata i le sili ona faigofie. E tele ni filifiliga vaega ninii faaopoopo. I le tulaga muamua uma numera o le denominator tasi. I se tulaga, e mafai ona na ona gaugau faatasi numerators. Ae e le suia e denominator. Mo se faataitaiga, 1/5 + 3/5 = 4/5.
I le tulaga o vaega ninii o denominators eseese, e tatau ona e aumaia i latou i le atoatoa, ma e na faia lea faaopoopo. Auala e fai ai, ua dismantled tatou teisi maualuga. I lenei tulaga, e na o mai i meatotino vaega ninii faavae ono. Tulafono o le a aumaia le numera i se denominator masani. E le suia le taua.
Alternatively, e mafai ona tupu o se vaega fefiloi. Ona e tatau ona muamua ona gaugau le va o se vaega o le atoa, ona o le vaega ninii.
fanafanau
Faateleina o vaega ninii manaomia ai se togafiti, ma ina ia mafai ona faatino lenei gaoioiga, e tatau ai e iloa ai le meatotino vaega ninii faavae. Ua lava muamua faatoateleina numerators ma denominators fesootai. O le fua o le numerator a le numerator fou ma le denominator - le denominator fou. E pei ona e vaai i ai, e leai se mea faigata.
Na pau le mea e te faia - malamalama o le laulau fanafanau, faapea foi ma le tausiga. I le faaopoopo atu, ina ua mavae le mauaina o le taunuuga, ia mautinoa e siaki pe mafai ona e faaitiitia lenei numera pe leai. Ina ia iloa le auala e faaitiitia ai se vaega, o le a tatou faamatala atu se taimi mulimuli ane.
tōʻese
Faatinoina o tōʻese o vaega ninii, e tatau ona taialaina e le tulafono lava lea e tasi e pei o le gata. O lea, i le faatusa ma le tasi denominator mai le numerator o le faaitiitia lava ave subtrahend numerator. I lena tulaga, pe afai o le vaega ninii denominators eseese, e tatau ona taitai atu ai i se aoao faaoo lea o le taotoga. Pei ona i ai se tulaga faapena i le gata i lea, e tatau ona e faaaogaina le meatotino faavae o vaega ninii algebraic, faapea foi ma tomai i le sailia o le NOC ma le vaega masani mo vaega ninii.
vāega
Ma le mulimuli, i le galuega sili ona manaia pe afai e galulue faatasi ai ma fuainumera - vaega. E matuai faigofie ma e le faia soo se faigata e oo lava mo i latou e te le malamalama tonu pe faapefea ona galulue faatasi ma vaega ninii, i faapitoa e tauaveina le galuega o le faaopoopo ma tōʻese. Ina ua vaevaeina se tulafono e galue e pei fanafanau e le vaega inverse. Le meatotino autu o vaega ninii, e pei o le tulaga o fanafanau, o loo aafia i lenei gaoioiga o le a le. Seʻi o tatou iloilo i auiliili.
A tumau pea vaevaega vaevaeina integers suia. liliu vaega-splitter i le faafeagai, o lona uiga, o le numerator i le nofoaga ki denominator. Ina ua uma ona faateleina faatasi lenei numera.
faʻaitiitia
O lea la, ua uma ona tatou dismantled le faamatalaga ma le faatulagaina o le vaega ninii, o lo latou ituaiga, tulafono faafoe o le gaoioiga i luga o le numera o faamaumauga, o loo maua se meatotino faavae o vaega ninii algebraic. Sei o tatou talanoa e uiga i se taotoga e pei o le a faaitiitia. Faaitiitiga o le vaega o le faagasologa o ana suiga - o le vaega o le numerator ma denominator e le numera lava lea e tasi. O lea la, e faaitiitia se vaega, e aunoa ma le suia o ana meatotino.
E masani lava pe a faia ni taotoga faamatematika e tatau ona a vaai latalata atu i le taunuuga maua i le taunuuga ma fuafua ai pe faaitiitia ai le vaega e mafua, pe atonu e leai. Ia manatua i taimi uma tusia le taunuuga mulimuli e le manaomia ai le faaitiitia fractional.
isi gaoioiga
Mulimuli ane, tatou te manatua o tatou lisiina, e le gaoioiga uma ma le numera fractional, taʻua na o le e sili ona lauiloa ma e tatau ai. E mafai foi ona equalize vaega ninii, o tagata liliu e decimal ma isi foi itu. Ae i lenei mataupu tatou te le mafaufau i nei gaoioiga faapea foi i le matematika, na latou faia le tele itiiti masani nai lo i latou na tuuina mai e tatou luga.
sailiiliga
O le a tatou talanoa e uiga i fuainumera fractional ma gaoioiga ma i latou. Tatou iloiloina foi le meatotino faavae o vaega ninii, le faaitiitia o vaega ninii. Ae matau na faatuatusi o nei mataupu uma e ala i tatou i le tufaina. Tatou tuuina atu na sili ona lauiloa ma faafaigaluegaina tulafono, na tuuina mai e sili ona taua, i lo tatou manatu, fautuaga.
ua faamoemoe i lenei mataupu nai e toe faafou ai le faamatalaga faagaloina e uiga i vaega ninii outou, nai lo le tuuina atu o faamatalaga fou ma le "sikoa" o le ulu o tulafono ma o faiga e lē gata, lea, atonu, e te lei o mai i le ono.
Matou te faamoemoe o le na o ma faapuupuu le mea ua tuuina mai i le mataupu, na aoga ia te oe.
Similar articles
Trending Now