TulāfonoMalo ma le tulafono

Le faitau aofai o Suetena. Faitau aofai o tagata o Suetena

O le Malo o Suetena o le Scandinavian Penisula i Matu Europa. I lenei tulaga, a Malo Faitupu faavae o se ituaiga o le malo. Le suafa o le atunuu mai le gagana staroskandinavskogo ma le faaliliuina o le "tulaga sveev". Sveyami taʻua ituaiga Germanic ola i le laueleele o nei Suetena. Le laumua o le atunuu o Stockholm. E pei o Fepuari 28, 2013, sa Suetena se faitau aofai o tagata o le 9,567,000 tagata. O le faitau aofai o tagata density iinei o 21,9 tagata i le sikuea kilomita. I totonu o lenei vaega nofoia le atunuu le nofoaga mulimuli i le Iuni a Europa. density Lower o faitau aofai o tagata e na o Finelani. O le toatele o le faitau aofai o tagata o lo oi ai i le afa i saute o le tulaga, e pei foi i le talafatai. O iina se siosiomaga sili feololo.

tuufaatasiga National

O le faitau aofai o tagata ua masani pulea e le Swedes. O le mea moni, o le nonofo nei o Suetena e fai lava si eseese i tuutuuga ituaiga ma lanu. Le faatosinaga malosi iinei ua i ai se femalagaaʻiga faaupufai ma le tamaoaiga mai atunuu e atiina ae. O le mea moni, ua vaevaeina le faitau aofai o le tulaga i ni vaega se lua: o tagata fāi mai ma autochthonous. I totonu o le vaega autochthonous faamatilatila le Swedes ma tagata anamua o le itulagi i matu o Suetena. O se tulafono, oi latou o sui o le ituaiga Finno-Ugric - o le tagata o Finelani ma le Sami. maua Swedes ituaiga tuaa Siamani. Latou tali atu mo e uiga i le 7.5 miliona tagata.

I le mamao i matu o le atunuu, ae vagana ai mo le Swedes, o le ola e sili atu i le fitu afe Sami. sa faʻatasi Finelani vaega o le Malo Suetena. O lea, i le tuaoi, o lo oi le va o atunuu e lua, o le fale e sili atu i lo le limasefulu afe tagata o Finelani moni. I le itulagi o le totonugalemu o le setete o loo soifua e sili atu nai lo le 450 afe tagata o loo i ai aʻa Finnish. O tagata nei o malaga mai i le atunuu i le taimi o le seneturi lona luasefulu, e pei foi o latou fanau. E tatau ona faaopoopo i Finelani mo le tele o seneturi i le fale i le vaega toaitiiti Suetena. E tusa ma le 300 afe tagata, po o le 6% o le faitau aofai o tagata.

I Finelani, na tuuina mai le gagana Swedish le tulaga o se tulaga lona lua. Ae o le faitau aofai o tagata o Suetena, Finelani faaaoga a lava tuai. Ua aloaia e le o iloa e le Malo.

lotu

82% o le faitau aofai o tagata Suetena ea le Luteru Ekalesia, lea o loo vavae ese mai le tulaga i se vave e 2000. Iinei ola i le Katoliko, Orthodox ma Papatiso. O nisi saamtsy tausisi i talitonuga masani. O le taunuuga o le ulufale mai o tagata i le atunuu o le mapuna aʻe o le tele o nuu Mosalemi o loo faataitaia isalama.

malaga

I luma o le Uluai Taua o le Lalolagi, o le faitau aofai o tagata i Suetena o se nuu o tagata fāi mai. I na aso, sa tau faatoaga i le atunuu i se teugatupe laiti autafa. E pei lava i lena taimi na tuua sili atu nai lo a lona lima o le tagata. Le toatele o tagata malaga i Kanata ma le Iunaite Setete. lauiloa tele Michigan. E masani lava ona tuua le atunuu le faitau aofai o tagata i nuu i tua.

Ae ina ua uma le Taua II eseese lava sologa lelei tulaga malaga. O le a le faitau aofai o tagata soifua i Suetena i le 2008? O le mea moni, 13.5% o tagata o le tulaga na fanau mai fafo, ma le 22% - pe malaga mai po oa latou fanau. Muamua na oo mai sili i totonu o le ese mai Finelani, Denmark ma Nouei. I le faaiuga o le seneturi lona luasefulu suia le tulaga. I totonu o tagata malaga matua faateleina le tele o le atunuu o Potukale, o le atunuu muamua Soviet Union, Eleni. Sili atu talu ai nei, ma mai Polani, o nisi o le siitia o tagata i le atunuu.

gaoioi Suetena o se sulufaʻi faaupufai. Sa ia aveina le aunoa tagata mai Chile, Iran, Yugoslavia, Iraq, Somalia. Talu mai le 2001, sa nofoia le atunuu i luga o le 40 afe tagata sulufai faaupufai Iraqi.

tumau ia i taimi uma, o le faitau aofai o tagata o Suetena ona malaga. faamatalaina Statistics malaga mai faatasi ma le fesoasoani o le taiala faataatia e tusa ai ma lea ua taʻua o le tagata fāi mai se taimi umi le ulu atu o se tagata e sili atu i lo le 12 masina o le atunuu. O le vaega autu o tagata faigaluega malaga mai e aofia ai punaoa, tagata sulufai ma aiga o aiga vavalalata. Tagata displaced i totonu o tagata sulufai faatagaina, o tamaiti i fafo, ma le auai foi o fanau vaetamaina i lenei vaega.

gagana

ua fai mai e masani le faitau aofai o Suetena i le gagana Suetena, e auai i le vasega o le gagana Germanic o Indo-Europa aiga. O le faapouliuli gagana. e Norwegian ma Danish lona aiga. I Suetena faaleoga eseese ma sipelaga. e leai se gagana aloaia le atunuu, ona nofoia Swedish se tulaga iloga o kamupani. Ae o le fesili o le leʻi tulaʻi le aloaia o lona aloaia. Faafuasei, o se tulaga faapena o loo i ai ma le gagana Peretania Amerika.

Ae le faitau aofai o tagata e tautala Swedish Sami meänkieli, Finnish, Romani ma Yiddish. Ae o nei gagana o loo mafuli faaaogaina e minorities atunuu. faamasinoga muamua triispolzuyutsya, kindergartens, ofisa setete ma municipal, fale tausi soifua.

sitatisika

Ma o lenei e faamasani ai ma le tagata o le fuainumera o le Suetena mo le 2010.

  • itumalo tuputupu ae Faaletausaga o 0,158%.
  • density o tagata o le 26 tagata i le sikuea kilomita.
  • E faapefea anapogi tuputupu ae le faitau aofai o Suetena? O le averesi, iinei e oo mai uma le sefululima minute e se tagata e toatasi.
  • O le fanau mai fua faatatau o 10,13 fanau i le tasi le afe tagata.
  • O le tulaga o le fanautama: 1,67 fanau i le fafine.
  • Tausaga masini: 0-14 tausaga - 15,7%, 15-64 tausaga - 65,5%, 65 tausaga ma matutua - 18,8%.
  • o 41,5 tausaga le matua e averesi.
  • expectancy Olaga - 80,86 tausaga. Tusa ai ma lenei iloiloga, tuu i se faavasegaga lona iva o le atunuu i le lalolagi.
  • Le tulaga o le malaga sa 1,66 i le 1000 tagata.
  • O le leai o ni galuega fua faatatau e 9.1%.
  • sa 10,21 maliliu O le fua faatatau le olaga nei i le 1,000 agaga.
  • faasino upu o le olaga faaletino faatamaitiiti o 2,75 maliliu i le afe pepe fou.
  • Fua Faatusatusa o feusuaʻiga atoa e tutusa ma le 0.98 (tagata agai i tamaitai).
  • fua faatatau urbanization o le 85% o le atunuu atoa.
  • O le taatele o le HIV i totonu o tagata o 0,1%.
  • Le aofai o tagata pisia i le HIV e le 6,200 tagata.
  • O le aofai o maliu mai HIV - itiiti ifo nai lo le tasi le selau tagata.
  • Fua faatatau o le tusitusi o le 99%.
  • Aʻoga tumau ai tusa o le 16 tausaga.
  • faaalu i aoga aofaʻi e 7.1% o le tamaoaiga.

Suetena manatu nonofo ai ni tagata

O le aofaiga o le faitau aofai o le Suetena ua faateleina i tausaga taitasi. I le 2005, i Suetena i le 1940, sa nonofo ai. Latou e pei o se nofoaga maotua i le Iunaite Setete. Aua "municipality" tulaga i le nuu Swedish tatau ona itiiti ifo i le lua selau tagata. I le faaopoopo, e tatau ona i ai se tulaga o se aai, nuu po o se faatoaga tele. I le nuu, fuainumera faitauina o aai po o nuu, e tatau ona ola ai e sili atu i lo le 10 000 agaga. I le taimi lea i le faaletulafono vaega o nuu Suetena i se nuu i tua ma le taulaga. E ui i lea, o le faamatalaga o le "aai" o loo i ai, ma e toatolu uiga:

  • Talafaasolopito, e pei o le igoa o le nuu.
  • Talafaasolopito o le igoa o le fesootai.
  • Faafuainumera. O so o se faaiuga i le tagata o le silia i le 10,000 agaga.

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 sm.birmiss.com. Theme powered by WordPress.