FaavaeinaGagana

Tulafono Faafoe faitau Farani mo Dummies

foliga mai e matua faigata Tulafono Faafoe o le faitauina o Farani. Jumble o consonants ma ni vaueli, o le afa o lea e le mafai ona faitauina, o se tele o le leo uiga ese, o nisi faalava ma laau i luga o vaueli taitasi (faailoga diacritical). Ae o ni nai mea moni o le a vaai ese i nei luitau.

E filifilia le tamalii Farani i czarist Rusia pei ona faamalosia mo so o se tagata aoaoina. O le mafuaaga e le gata faaupufai. O lenei gagana e mafai ona faailoa atu e sili ona "aso nei" manatu. E leai se tala malie lenei, ma o lenei ua amata ona faitau e tagata uma mautinoa tusi e tusitala o lenei atunuu i le uluai. e talafeagai le gagana Farani, matagofie ma le loloto. Mea e ofo ai, e tautala mai ma tusia le tele o tagata mafaufau ma le atamamai.

Le iloaina o le faitau tulafono le gagana Farani, oe ua i ai i le 99% o mataupu o le a mafai e faitau se upu e le masani ai e aunoa ma se mea sese e tasi. e le mafai ona fai lenei e uiga i le gagana Peretania. Faatusatusa i le Farani, ia taatele o tuusaunoaga.

O le tulafono faigofie o le faitauina o i Farani

Tatou lisi mea mautinoa e tatau ona iloa e amata ma lea o le a aunoa ma le fefe o le agai i luma.

1. O le faamamafa o taimi uma (e aunoa ma se tuusaunoaga) pa'ū i luga o le mataitusi mulimuli. Faatasi ai ma grassirovaniem, faatasi ai ma ni vaueli nasal o se fati tulaga ese o le tautala. Tusi -s (uma dans, tapis), -t (i le enseignement, parlant), -d (i le lona lua, phard), -z (i le assez), -x (i le aux), -p ( i astap), -g i le faaiuga o upu e le mafai ona faitau. Po folafola tuufaatasiga o tusi. Aua le faitauina le upu i le faaiuga o le tusi r, i le tuufaatasiga -er. Mo se faataitaiga, parler (Parle).

2. O le tusi "e" tatau se faamatalaga eseese. Maitau po o fea e tu: mataitusi tatala pe tapunia unstressed pe leai, pe o totonu o le faaiuga o se upu. E moni, o le faitauina o le tulafono Farani yayka pe ae oo atu i le faaleoga o vaueli, moni e manaomia ai se tele o le taimi e manatua ai. Muamua, sei o tatou malamalama afai e sau ma le faamamafa o loo tapunia ai le mataitusi, e faitauina latalata i le Rusia "e". Afai e tatala le mataitusi, o le tusi avea faitau filemu ma le malie e pei o se Rusia "e" e pei o le afioga le meli, e na o sina eseese - loloto. O se faataitaiga tatou te tuuina atu ua lautele faaaogaina upu regarder (e vaavaai). O loo i ai ni tusi se lua "e" lea e faitau ese - ona o le mataitusi muamua o le avanoa, i le mulimuli - tapunia.

3. E leai se tulaga e lei faitauina le tusi h, o lana galuega - e vaevae le ni vaueli. I isi tulaga ua le na tusia. Ae faitauina le tuufaatasiga ch o le "sh" (i le gagana Peretania e faaleo o "ch"). Mo se faataitaiga, avanoa (avanoa), chacal (jackal). Isi faapotopotoga lauiloa o ni vaueli: TA - le leo o le "f", th - le leo o "t". Mo se faataitaiga, phare - moli o le ava, théorème - theorem.

4. O ni vaueli nasal - e le masima ma le naunautai o Farani. Latou te tuuina atu se leo o uiga ma tulaga ese o le tautala. Faatasi ai ma le masani, e mafai ona foliga mai e fai si faigata. Ae peitai, o lo latou sonority, o le mea moni, ona suitulaga mo faigata uma. ua tuuina i latou i le isu, e pei o latalata atu i le nasal "n", ae aunoa ma le faia i ai. Nasal avea ma ni vaueli i luma o le tusi n ma m. Aofai o ni vaueli fa: i, a, o, u. O nei tusi e le mafai ona ifo i luma o faaluaina nn ma mm, po o luma o isi ma ni vaueli.

5. O le tusi "o se" amio e pei o le faigata e pei o le gagana Peretania. O se tulafono faafoe, ua faitau "mo". Ae i luma o le tusi -e, -O, -y, ua faitau o le "c". Ae afai ua ia te ia se "siusiu", e faitau e le aunoa o le "c". Mo se faataitaiga, comme CA (Komi GATA) - faapea.

E le faapea e faitau uma i le tulafono o le gagana Farani. e le uma lava o ona aiaiga autu lenei. Ae aua e te taumafai e afa le Farani. Tulafono Faafoe o le faitauina e aoao ai e sili atu i le vaega laiti. O le faigata autu mo le toatele o tamaiti aoga e le o ia i latou lava le tulafono, ma ua latou sese faamatalaga dosed. Faapea faaleoga o le tusi "e" e sili ona tuuto atu o sauniga se tasi e avea o se atoa, e aunoa ma le faalavelaveina e isi leo. Aoao le tulafono o le faitauina o oloa siiatoa Farani, e lamatia e oo mai i se faaiuga, lea e sili atu nai lo le tasi tamaitiiti o le vasega mai: ". E faigata"

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 sm.birmiss.com. Theme powered by WordPress.